Perimenopaus ja kõhurasv

Kui perimenopausi ajal jääb munasarjadest tulevat östrogeeni ja progesterooni vähemaks, ei jää see koht tühjaks. Keha on dünaamiline ja püüab tühimikku täita – sageli hakkavad siis pirukast suuremat osa haukama stressihormoon kortisool või veresuhkru hormoon insuliin. Kui üks hormoon on paigast ära, lööb see varem või hiljem sassi kogu ülejäänud süsteemi tasakaalu. Meie ülesanne on aidata kehal leida uus ja harmooniline tasakaalupunkt.

Miks aga koguneb rasv just keskkohale?

Kõik saab alguse munasarjade östrogeenitootmise langusest. Meie keha on nutikas – kui östrogeeni tase veres langeb, hakkab organism otsima alternatiivseid viise selle tootmiseks. Ja üks koht, mis suudab östrogeeni toota, on rasvkude. Nii hakkabki keha seda varuma, kuid asukoht muutub. Kui varem ladustus rasv peamiselt puusadele ja reitele (nn „liivakella“ kuju), siis nüüd suunatakse see siseorganite vahele ehk vistseraalseks rasvaks.

See ei ole lihtsalt „polster“, vaid hormonaalselt aktiivne kude, mis toodab põletikulisi aineid ja mõjutab otseselt meie ainevahetust. See toodab tsütokiine, mis hoiavad kehas madalat põletikutaset ja muudavad meid tundlikumaks stressile. See on bioloogiline muutus, mitte märk tahtejõu puudumisest.

Selles suures muutuses mängib pearolli meie organismi suurim labor – maks. Maks on see filter, mis peab neutraliseerima ja kehast välja saatma „vanad“ ehk oma töö teinud hormoonid. Kui maks on koormatud (liigsest rafineeritud suhkrust, igapäevasest klaasist veinist või kroonilisest põletikust), ei suuda ta „vana“ östrogeeni piisavalt kiiresti lagundada. See tekitab olukorra, kus östrogeeni on progesterooni suhtes liiga palju - östrogeen hakkab domineerima. Isegi kui östrogeeni üldtase langeb, on seda progesterooni suhtes liiga palju. Tulemuseks on veepeetus, rinnatundlikkus ja see kangekaelne rasvakiht keskkohal, mis ei taha kuidagi kaduda.

Progesteroon on meie loomulik rahustaja, uinuja ja vedeliku väljutaja. Menopausi lävel langeb progesterooni tase sageli oluliselt kiiremini kui östrogeenil. Kui meil pole piisavalt progesterooni, muutume me ärevaks, uni läheb hapraks ja ainevahetus aeglustub. Sageli kaasnevad ka migreenihood ja luude hõrenemine.

Samuti ei tohi unustada testosterooni. Kuigi peame seda sageli meeste hormooniks, on see naise kehas meie "elujõu mootor". See vastutab lihasmassi säilimise, luutiheduse ja meie enesekindluse eest. Kui testosterooni tase langeb, muutub lihaste hoidmine raskemaks ja ainevahetus aeglustub veelgi, andes ruumi rasvkoe kasvule. Nende kolme – östrogeeni, progesterooni ja testosterooni – omavaheline suhe ongi see, mis määrab, kuidas me end oma kehas tunneme.

Kuidas aga seda tasakaalu looduslikult toetada?
Me ei saa hormoone otse toidust, küll aga saame pakkuda kehale keskkonda nende tootmiseks:

• Mineraalide vägi
  Magneesium ja tsink on kriitilised, et munasarjad ja ajuripats omavahel üldse rääkida saaksid. Need on nagu süüteküünlad, mis aitavad ajuripatsil ja munasaradel (või neil kudedel, mis on töö üle võtnud) omavahel suhelda. Magneesium rahustab närvisüsteemi - mis on eeldus, et keha üldse julgeks progesterooni toota. Magneesium on ka esimene asi, mida keha stressi ajal kulutab.

• Maksatugi ja B6-vitamiin
  B6 aitab maksal östrogeeni lagundada, hoides või parandades suhet progesterooniga.

• Taimsed väestajad 
  Mungapipar (Vitex) ja metsik jamss (Wild Yam) on iidsed naistetaimed, mis ei asenda hormoone, vaid õpetavad kehal endal paremini tasakaalu leida ja mis toetavad keha õrna hormonaalset tasakaalu sel üleminekuperioodil.

Kortisool ja "pregnenolooni vargus"

Siin on üks olulisemaid seoseid, millest harva räägitakse. Meie keha valmistab stressihormoon kortisooli ja suguhormoon progesterooni samast algmaterjalist nimega pregnenoloon. Kui me elame pidevas stressis – muretseme pere pärast, tormame tööl või piiname end liiga rasketega trennidega – valib keha ellujäämise. Ta suunab kogu tooraine kortisooli tootmiseks. Seda nimetataksegi „pregnenolooni varguseks“ (või cortisol steal). Tulemuseks on see, et progesterooni jaoks ei jää lihtsalt materjali üle. Ja me teame juba: madal progesteroon = kasvav kõhurasv.

Meile on aastakümneid õpetatud valemit: söö vähem ja jookse rohkem. Perimenopausis naise keha aga ei talu näljutamist - tema jaoks on see katastroofi retsept - liiga suur kaloridefitsiit ja kurnav aeroobne trenn on keha jaoks täiendav stressisignaal. Keha arvab, et on saabunud näljahäda ja ohtlik aeg, mistõttu ta aeglustab ainevahetust veelgi ja hoiab rasvavarudest hammaste ja küüntega kinni.

Mida keha tegelikult vajab?

• Valk on ainevahetuse kuningas - see on ainevahetuse alus, mis hoiab meie lihaseid. Lihas on aga peamine organ, mis põletab glükoosi ja hoiab insuliinitaseme kontrolli all. Perimenopausis ei ole valk „musklis meeste“ teema, vaid luude ja lihaste säilitamise vundament. Iga toidukord peaks sisaldama kvaliteetset valku. Lihas on meie suurim ainevahetuslik organ – mida rohkem on meil lihast, seda paremini talub meie keha süsivesikuid.

• Hormonaalne toetus rasvadest - puhas või, loomne rasv ja kvaliteetne kalaõli ei ole vaenlased, vaid närvisüsteemi ja hormoonide toitjad. Või, kookosõli, oliiviõli ja rasvane kala on hädavajalikud. Meie aju on 60% rasva ja meie hormoonid on valmistatud kolesteroolist. Kui me rasva ei söö, ei ole kehal materjali, millest hormoone ehitada.

• Jõutreening on nooruse allikas - see ei ole enam „vormi tegemine“, vaid hormonaalne tugi. Lihas parandab rakkude insuliinitundlikkust, mis tähendab, et süsivesikud lähevad energiaks, mitte rasvaks. Ma ei räägi ülirasketest kangidest, vaid vastupanutreeningust. See parandab rakkude insuliinitundlikkust. See tähendab, et pärast trenni söödud õun või kartul läheb energiaks lihasesse, mitte varuks kõhule.

• Süsivesikute tark ajastus - me ei pea süsivesikuid täielikult hüljama, aga me peaksime nendega targalt ümber käima. Eelistame juurvilju, marju ja kinoa tüüpi teravilju ning jätame need päeva aktiivsemasse poolde.

Meelerahu kui kaalulangetuse vahend - sinu keha on sinu liitlane

Võib-olla kõige üllatavam fakt on see, et perimenopausi ajal võib 15 minutit sügavat hingamist või meditatsiooni aidata kaalule rohkem kaasa kui tund aega jooksmist. Miks? Sest see langetab kortisooli taset. Kui närvisüsteem rahuneb, saab keha signaali, et on turvaline rasvavarudest lahti lasta. Rahvameditsiini tarkus ütleb, et see eluetapp on naise „teine kevad“. See on aeg, kus me ei pea enam teenima teisi oma tervise hinnaga. See on aeg pöörata tähelepanu endale.

Perienopaus ei tähenda, et sinu keha on katki või sa oled läbi kukkunud. See on teekond tagasi iseenda ja oma uue bioloogia mõistmise juurde. Sinu keha on lihtsalt muutunud ja ta palub sul endaga uutmoodi ümber käia.

Kui sa:

• toetad oma maksa (puhas toit, vähem alkoholi),

• hoiad oma lihaseid (valk ja jõutreening),

• ja rahustad oma närvisüsteemi (uni ja stressijuhtimine),

...siis leiab keha uue tasakaalupunkti. Sa ei pea olema ideaalne, sa pead olema enda vastu lahke.

Tervis algab taldrikult, aga lõpeb meie meelerahus ja tõeline sära tuleb sellest, kui me lõpetame iseendaga sõdimise...